Nii nagu STIHLi saekettide puhulgi, on ka saeketastele mõeldud teritusvahendid töötatud välja ja arendatud koos saeketaste tootmisega. See tähendab, et kõik saeketaste teritamiseks mõeldud STIHLi tarvikud sobivad ideaalselt just STIHL saeketastele ning STIHL saeketaste teritamine muude teritusvahenditega või selleks mitte ettenähtud tööriistadega võib lõppeda saeketta vigastamisega ning töökäigus purunemisega.

Selleks, et saavutada kiire ja efektiive lõikamine vajame kontrollitud, mõõdetud, teravat ja räsatud saeketast.

Kuidas teritada võslõikuri ketast?

Esimese asjana peame olema kindlad, et saeketas ei ole saanud vigastada ja ei oleks kõver. Selleks peame visuaalselt vaatama ketta pinda ja lõikehambaid kogu ketta ulatuses. Palja silmaga teinekord ei ole näha vigastusi või ülekuumenemisest tingitud mõrasid, mis muudavad kettaga töötamise väga ohtlikuks. Mõrade olemasolust saame aru kuulates ketta kõla,  selleks tuleb koksata ketast metallesemega. Terve ketta puhul kuuleme selget puhast kõla , aga mõradega ning kahjustunud ketta puhul on kuulda tumedat lühikest kõla. Viimase puhul tuleb vana ketas asendada uuega.

Pragudega saeketas

 

Ketta visuaalse vaatluse ja kõla kontrollimise järel vaatame, kas lõikehambad on ühe pikkused. Erineva pikkusega lõikehambad panevad ketta võnkama. Kui lõikehambad on väga erineva pikkusega, siis soovitame pöörduda STIHL edasimüüjate poole, et lasta ketas teritada spetsiaalselt ketastele mõeldud terituspingis. Lõikehambad peavad alati peale teritus olema ühepikkused.

Võsasae ketas

Ketast teritatakse teritusraamiga, millel kasutatakse ümarviili 5,5 mm. Teritusraam on ketta teritamisel väga oluline, sest tavalise ümarviiliga teritades ei teki kettal õige lõikepeitel. Peitli nurka saame kontrollida, kui asetame teritusraami lõikehamba tipule ning vaatame kas suund on ketta tsentrisse. Liiga terava nurgaga lõikehammas läheb kiiresti nüriks ning oht on ka ketta ülekuumenemisele, lisaks ei tohi peale teritust jääda nürinurka. Teritusraamiga teritades tekib täpselt õige lõikepeitel.

Teritusraam

Ketast teritatakse 15˚ nurgaga ja 5˚ tõusuga. Teritusraamil on märgitud joon,seda paralleelselt kettaga hoides tekib 15˚ teritusnurk.

NB! Teritades peame kõiki lõikehambaid ühepalju teritama, see tagab edaspidisel teritusel ühepikkused lõikehambad! Näiteks teritades viis korda kõiki lõikehambaid üheltpoolt ketast, peame viis korda teritama hambaid ka teiseltpoolt ketast.

NB! Lõikehamba pealmist osa ei tohi lapikviiliga teritada, kuna muutub lõikehammaste kõrgus ja ka tehasepoolne eelräsamise piir – ei teki enam õiget saeteed ning võib panna ketta võnkama!

Räsamine - saetee laiendamise meetod hammaste kahele poole kõrvale painutamise teel

Räsamine on väga oluline võsaketta kasutamisel. Räsamata ketas jääb tihti puusse kinni ja kuumeneb üle. Ülekuumenemisega võivad tekkida kettale mõrad. Väga hea on ka jälgida lõigatud puude kände – känd muutub lõikamisel pruuniks ja tekivad põletusjäljed. Lisaks annab ülekuumenemisest märku kettale kõrbenud puumahlad.

Räsamine

STIHL räsajaga on võimalik kontrollida kas vajalik saetee on olemas või mitte (1). Kui joonisel (5) näidatud lõikehamba tipust on räsaja vastas, siis ketast räsada vaja ei ole.

STIHLi saekettad on kahe erineva paksusega - 1,5mm ja 1,8mm, vastavalt sellele tuleb valida räsaja mõõt. Räsaja pannakse lõikehamba tippu nii, et see toetuks soonega lõikehamba pealmisele pinnale 90˚ nurga all. Seejärel surutakse räsaja jõuga alla kuni tuleb vastu saeketta pind.

Õigesti teritatud ja räsatud saeketas tagab täisväärtusliku tööpäeva!