Oksa- ja aiajäätmete purusti

Roheline taaskasutus

VIKING oksa- ja aiajäätmete purustajad on parimad tööriistad aia koristamiseks. Nende innovatiivne tehnoloogia, usaldusväärsus ja kasutusmugavus on rohkem, kui 25 aastase tehnilise know-how vili. VIKING'i kvaliteetsed lõikesüsteemid purustavad ja hekseldavad läbi igasugused jäätmed, mida aias võib tekkida. Seega VIKING purustajad ei ole mõeldud mitte ainult okste purustamiseks, nendega saab edukalt peenestada ka lilli, juurikaid, lehti ja muid pehmeid aiajäätmeid. Kohmakad ja jändrikud oksad või hoopis kohevad ja pehmed taimejäägid purustatakse kiiresti kergelt käideldavaks peenmaterjaliks, mida on oluliselt lihtsam hävitada või kasutada hoopis kompostimisel!

Kompostimine on tark lahendus

Taimejääke saab kasutada loodussõbraliku komposti tootmiseks. Kompostitud taimejäägid on aga omakorda väärtuslik looduslik väetis. Seega, taimejäätmetest saab kodune väetis. Multsitud muru ja kompost sisaldavad mitmeid väärtuslikke toormaterjale, mis toidavad aiamulda täiesti looduslikul teel.

10 reeglit õigeks kompostimiseks

1. Kogu erinevaid jäätmeid õiges koguses. Oleks hea, kui suhe oleks lämmastikku sisaldavate (rohelised) ja süsinikku (pruunid) sisaldavate taimejääkide vahel umbes 50-50. Näiteks on ideaalne segada omavahel kokku niidetud muru ja purustatud oksad.

2. Kompost vajab õhku! Kompostihunnikut ei tohi rajada kraavi või kinnisesse kasti.

3. Kompostikasti või -hunnikut ei tohi teha kõva pinnase peale, nagu kivi, betoon vms. Kompost vajab ühendust maapinnaga, et vihmaussid ja muud väikeorganismid pääseksid kompostile ligi.

4. Vihmaussid on väga kasuliku komposti õhutajad, neid meelitavad ligi näiteks floksi- ja leedritaimed. Kellel nii eksootilisi taimi aias ei leidu, siis meeldivad vihmaussidele ka sibulakoored, kuivanud sibulapealsed, kohvipaks ja teelehed.

5. Kompostihunnik olgu korras. Alumiseks kihiks peaks kasutama jämedat purustatud materjali (purustatud jämedamad oksad), seda umbes 20cm paksuse kihina. Selle peale võib panna segatud peenemaid jäätmeid, purustatud taimejäätmed, lilled, juured ja/või puulehed.

6. Niidetud muru ei tohi panna komposti paksu kihina, paks murukiht ei lase õhku läbi ja kompostihunnik võib hoopis mädanema minna.

7. Köögis tekkivad toidujäätmed võib samuti komposti hulka visata, küll aga tuleks see alati mullaga katta. Toidujäätmed meelitavad ligi erinevaid kahjureid.

8. Vältida tuleb kompostihunniku kuivamist, kuna mikroorganismid kompostihunnikus vajavad niiskust.

9. Komposti hunnikut ei tohi ka üle kasta, kuna liigne niiskus tekitab omakorda mädanemist

10. Valmis kompostihunnik tuleb katta näiteks kilega.

Kompostimine ehk taimejäätmete lagunemine võtab aega mitu kuud, olenevalt aastaajast ja välistemperatuurist. Kui kompost on valmis, peaks see lõhnama meeldivalt niiske seenemetsa moodi. Tõestatud.

Nõuanne: Kui viskate purustatud oksi kompostihunniku peale, ei ole kompostihunniku läbikeeramine, ehk kobestamine vajalik

Nõuanne: Kui purustatud aiajäätmeid mitu korda läbi oksa- ja aiajäätmete purustaja kallata, siis toimub kohe ka optimaalne erinevate aiajäätmete segunemine ja õhutamine. Aiajäätmete purustamine enne kompostihunnikusse panemist kiirendab nende lagunemisprotsessi, kuna on palju rohkem avatud taimepinda, kus mikroorganismid ja erinevad lagundajad saavad toimetada.